Mõned inimesed näevad tatoveeringuid pelgalt väljenduse viisina, teised peavad neid kunstiks. Kuid need ei ole ainult ilusad pildid nahal – igaüks neist kannab endas üht lugu ja tähendust. See tekst keskendubki just tatoveeringute tähendusele ja keha kaunistamisele üldisemalt. Tätoveeringud on lihtsalt üks paljudest viisidest, kuidas meie kehaga (end) väljendame.
Tatoveeringud – mis need on ja milleks?
Tätoveeringud pärinevad tuhandete aastate tagusest ajast, kui neid kasutati rituaalides, usundites või sotsiaalse staatuse tähistamiseks. Mõned põlisrahvad kasutavad neid tänaseni nii traditsioonilisel viisil. Ent tänapäeval on tatoveeringud üha enam seotud individuaalsuse, eneseväljenduse ja loomingulisusega.
Tätoveering ei ole lihtsalt muster, mis sinu nahale tindiga joonistatakse. See on lugu, mis jääb sinuga terveks eluks. See peegeldab sinu mõtteid, väärtusi, iseloomu, kogemusi. Nii võib mõnda inimest vaadates näha tema käel nn. reisitatoveeringut, mis tähistab kõiki maailmakohti, kus ta on käinud, või kellegi teise käe peal loomade siluette, mis sümboliseerivad armastust looduse vastu.
Keha kui lõuend
Tätoveeringud on samm edasi soovist teha oma keha veel isikupärasemaks – need on väline ja visuaalne viis näidata meie sisemist maailma. Need aitavad meil muuta oma keha lõuendiks, kus iga sälg ja joon annavad tunnistust meie elu olulisematest seikadest, väärtustest või unistustest.
Keha kaunistamine ei piirdu aga ainult tatoveeringutega. On lugematu hulk meetodeid ja suundi, kuidas oma keha kaunistada, alates lihtsatest ehetest, lõpetades põnevate kehaprotseduuridega nagu pirsingud, skarifikatsioonid või implantaadid. Igal keha muutmise meetodil on oma eripärad, riskid ja võlud.
Tatoveeringute eetika
Nii nagu igas kunstivaldkonnas, on ka tatoveerimises omad piirid ja reeglid. Kuna tegemist on protsessiga, mis muudab püsivalt inimese välimust, peab selle protsessi eetika olema paigas.
Esiteks, päritolu austamine. Paljudes kultuurides on teatud disainid ja kujundid pühad ning neid ei tohiks kasutada ilma sügavama mõistmise ja austuseta selle kultuuri vastu.
Teiseks, autorluse austamine. Iga tatoveeringuartist on looja ja tema töö tuleb austada. Varastatud või koopiatena tehtud disainid tõmbavad alla nii tatoveerimiskultuuri mainet kui ka artistide pühendumist ja kirge oma töö vastu.
Lõpuks, ausus iseenda vastu. Tätoveering on eneseväljendus ja see peaks olema tõene.
Kokkuvõte: oma lugu nahal
Tatoveeringud võivad olla visuaalselt rabavad, sügavalt isiklikud ja kultuuriliselt rikkad avaldused. Nad räägivad lugu, mõnikord mitut lugu korraga. Nad on elavad kunstiteosed, mis koosnevad nii füüsilisest protsessist kui ka intellektuaalsest ja emotsionaalsest kujundusest.
Samamoodi võib iga keha kaunistamise vorm olla võimas vahend eneseväljenduseks, olgu selleks siis ehted, pirsingud, juuksevärv või mõni muu eneseväljenduse vorm. Meie kehad on nii meie templid kui ka meie lõuendid, mida saame kujundada ja värvida vastavalt oma maitsele ja tundele.
Seda vabadust tuleks austada ja hinnata – nii enda kui ka teiste puhul. Lõppude lõpuks on meie kehasid ja nahka kandvad lood meie enda kõige isiklikumad ja sügavamad lood.